Seiklused ja NY

(Battery Park  ja vaade kaugelkaugel vabadussambale)

Ausaltöeldes ma ei saa enam ise ka aru mis päev on. Ma ei mõista KAUA ma juba reisinud olen ja tegelikult ma ei saa enam üldse elust aru. Igatahes eile?(kolmapäeval) kell 14.30 istusin marsapeale mis hakkas LA lennujaama poole põrutama. Kuna mul oli kaasas 2 raamatut, mis tegid käsipagasi suht raskeks siis ma üritasin teepeal 1 raamatu läbi lugeda. Uskuge mind ma pole iial nii kiirelt raamatu lõppu üritanud lugeda kui sellel raamatul. Aga läbi sain. Nii, edasise mäletamisega on mul raskused sest tõesti kõik on segi peas. Ma jõudsin lennujaama suht vara a ja enamus ajast mängisin telefonil mingit mängu mis avastasin ja sõin ning nii see aeg läkski. Lend oli nagu lend ikka. Ma istusin ühe mingi aasia ugrimugri naise kõrval ja teise musta naise kõrval ja ma ei tundnud ennast sela üldse hästi. Igatahes kokku magasin healjuhul paar tundi ja kui päike tõusis ei maganud ka enam mina.

Edasi kui ma NY lenujaama jõudsin siis tegin tiba aega parajaks, et otsustada mida teha. Lõppude lõpuks sõidsin ma Manhattanile. Tegelikult olen ma hetkel nii läbi omadega, et ma ei jõua palju kirjutada sellest.Aga käisin jah linnapeal. Nägin vabadussammast ja tegin sellest hulgi pilte. Kõndisin enamus ajast Brodwayl ja vahtisin suu ammuli kõrgeid pilvelõhkujaid. Vahepeal sattusin kõrvaltänavatele kus polnud enam üldse tore olla, sest seal oli täpselt siuke tunne, et keegi tõmbab sind endaga kaasa ja siis sind enam ei ole. Siis külastasin 2 kirkikut mis mulle teepeale jäid, hiljem lugesin neist ka pikemalt. Kõik oli täpselt nagu filmides ongi. Suured majad, kiire elu, palju erinevaid inimesi, kollased taksod igalpool vuramas, suuured liiklusummikud. Ühesõnaga ma nägin VÄGA palju. Aga ma mõistsin, et selles linnas ei tahaks ma iial elada. Ma arvan, et ma ei sooviks seal isegi ööd veeta. Liiga suur, liiga kärarikas, liiga...Ameerika?

Pärast oli mul tükk tegemist, et takso endale saada aga kui ma oma viimse jõu koku võtsin ja filmilikult teeääres lehvasin võttis mind esimene takso kohe peale. Vot. Siinkohal ma oma New York'i külastuse lõpetan. Sellest oleks äärmiselt palju rääkida aga kirjutada ei jõua. Nüüd nuputan kuidas elavalt Eestisse jõuda. 

Ilmselt see jääb ka minu seekordsest USA tripist viimaseks postituseks, sest edasi olen juba Rootsis ja siis kodus. Pöördun tagasi teise blogi juurde ja nägudeni kuni uue tripini :)

Santa Barbara

(Kuna varsti on 4.juuli siis on USA's igalpool tänavatel lipud väljas)

Tänase päeva veetsime Santa Barbaras käies. Sinna sõit võttis kuskil poolteistundi aega ja seega sinna enamus päevast läkski. See on meie kodukohale üks lähemaid ja kõige suuremaid linnu. Küll aga on seal rohkem turismindust ja seega on see linn ka kallim. Muidu mulle meeldis seal väga. Tänavad olid väga ilusad ja seal oli kõik roheline ning õitses. Käisime seal mööda tänavaid jalutamas ning asutusime mõndadest poodidest ka läbi. Küll aga nagu enne mainisin siis seal oli kallis ja enamus poed olidki erinevad firmakad.

Lõunastasime Itaalia restoranis ja saime päris maitsvat pastat seekord. Koduteel püüdsin magada sest keset päeva tabas mind suur peavalu aga nagu ikka autos/lennukis/bussis pole see magamine kuigi kerge.

Koju jõudsime kuskil poole seitsme paiku ja sealt alates olen niisama aega parajaks teinud. Kuna ma enamus asjad eile ära pakkisin siis on õnneks hetkel üsna rahulik olla. Küll aga ma nuputan kuidas käekotti asju ära pakkida sest minu kodusõit tuleb nii pikk, et mõned vahetusriided võiksid ju olla. Loodetavasti suudan lõpuks enne südaööd asjad kuidagi arukalt ära mahutada.

(Pildil siis Lauren ühel järjekordsel nunnul tänaval)

Ilmselt paar postitust tuleb veel sest mul on nii pikad ootamised lendude vahel ja pole midagi paremat kui oma suurest ja raskest lennust blogisse kurta. Ning kui veab siis siiski New York siit ma tuleen...

Täna käisime pereemaga ühes tiba suuremas linnas poodides tuulamas. Selles linnas polnud ma veel käinud seega oli päris huvitav. Linna nimi oli Santa Marina vms kui ma õigesti mäletan. Seal pidi olema palju hispaanlasi ja seepärast on seal elamine ka odavam. Inimeste erinevust oli näha küll jep. Me jalutasime sarnases poodidekompleksis nagu meiejaoks on Kristiine või Viru ja seal oid väga paljud poed kinni või tühjaks tehtud. Mulle räägiti, et tänu majanduslangusele pole seal väga paljusid poode enam.

Peale lõunat kui koju tulime, läksin peretütrega kaasa sest tal oli mingeid asju vaja osta. Ma veel kahtlesin kas ma temaga kaasa lähen aga ma ei kahetse. Nimelt käisime ühes ääretult suures poes mis üldmuljelt võib natuke meie mõnda kodutarvete poodi meenutada aga nagu ikka on ta 3 korda suurem. Aga miks mulle see pood meeldis. Seal müüdi kõiksugu kunstitarbeid mida eales ette kujutada võiks, siis neid asju millest ma ehteid teen, pärleid, voolimissavi, värve, harilikke, no kõike. Ja kõike soodsa hinnaga. Loomulikult muud nodi ka aga sellesse ma väga palju ei süvenenud. Vot igatahes mulle väga meeldis see koht.

Täna on muidu söömisekohapealt väga edukas päev olnud. Hommikuks tegin oma kellogseid nagu ikka aga leidsin seekord külmkapist maasikate asemel endale 3 erinevaid marju ja panin banaani ka juurde ja päris mõnus oli. Lõunaks sõime linnas midagi tortilla taolist ja see oli vägagi maitsev. Ei ühtegi ebameeldivat kastet ega midagi. Ning õhtuks tegin endale külmkapist leiduvast salati. Pidi tulema vähe salatit aga tuli megahunnik seda. Vähemalt sai kõht täis ja hea olla. Õhtul tegin oma toa korda. No niipalju, et toppisin kõik võimaliku kotti ära mida enam vaja ei lähe.

Homme lähme siukesesse kohta nagu Santa Barbara. Oeh kuidas nad armastavad neid nimesid siin keeruliseks ajada. Santa Barbara, San loui Obisbo, Santa Maria, Pismo Beach, Morro Bay, Santa Cruz...2 aastat tagasi olid nad kõik minujaoks üks ja seesama aga nüüd olen hakanud vahet tegema.

(Pilt sellest kus ükspäev pargis jalutamas käisime)

Loomapoed

Täna on selline õhtu kus ma ei oska oma postitusega kuidagi alustada. Aga muidu tahtsin teiega jagada oma imestus siinsete loomapoodide üle. Nimelt müüakse neil loomapoes ka koeri ja kasse. Koerad on klaasitaga ja kiisud purides kus meie hoiame muidu hmm...mingeid suuremaid närilisi. Tegelikult on selles oma eelis küll vähemalt loomapoele. Et kui sa juba neid nunnukesi seal aknataga vaatad siis nii mõnigi inimene võtaks kelegi endale koju kaasa. Ilmselt juhtuks seda ka minuga kui ma seal elaksin. Seletasin neile ka, et meil see asi käib pisut teistmoodi ja neile on see ikka väga võõras. Loomad ju tulevad loomapoest!

Panin paar pilti ka. Kahjuks pole väga head sest läbi klaasi/puuri lihtsalt ei tule parim kvaliteet.

(Tavaliselt on kutsud suht noored aga tema oli küll üllatavalt vana)

Kommid

Täna käisin kahes erinevas kommipoes. Ühes käisime päeval mis asus linnas kus olid vaid suveniiripoekesed, sealne kommivalik oli huvitav ja soetasin sealt ühtteist kohalikku värki. Õhtul käisime aga linnas mis on mulle juba kalliks saanud, kus leidsime superlaheda kommipoe. Seal olles tundsin ennast nagu väikese lapsena suures kommipoes. See oli nii kirju ja seal oli nii suur valik erinevaid komme ja kõiki maiustusi mida meil kaugeltki pole. Kõige lemmikumad on mulle igasugused mints kommikarbid. Need pisikesed karbikesed on juba iseenesest nii andekad, et sure või maha. Loomulikult ei kahelnud ma seal olles mitte kordagi ja võtsin kõike mis aga silma jäi. Kõige suuremad kulutused läksidki täna kommide peale, aga ma olenülirahul. Ja just hetk tagasi ma avastasin, et ma pole peaaegu nädal shokolaadi söönud. Poodi pole sattunud seda ostma ja Eestist kaasa ostetud varud said esimestel päevadel juba otsa. Nüüd kui sellele mõtlen tahaks head shokolaadi küll. Peab homme selle tahtmisega midagi ette võtma.

Monterey Bay/Santa Cruz

Vabandust, et paar päeva vahele jäid, olin ühe öö ära ja eile ei jaksanud kirjutada. See eest tuleb nüüd väga pikk postitus loodetavasti jõuate läbi ka lugeda.

(Davidi ja Laureniga)

Käisime siis kaks päeva tagasi sellises kohas nagu Monterey Bay. See oli äärmiselt ilus koht.

Alustasime oma sõitu teisipäeva päeval sest see koht asub meist põhjapoole kuskil 3h tunni kaugusel. Vahepeal tegime peatuse, et lõunat süüa ja võin nüüd julgelt teatada, et mehhiko toiduga olen siin väga sõbraks saanud. Ööbimiskoht oli meil korralik aga minule meenutas ta paratamatult täpselt neid hostele mida näeme ameerika filmides.  Hotellis veetsime vaid öö, rohkem seal polnud aega olla. Õhtul käisime ümbruskonda uurimas ja no see oli imeline. Mere ääres nii ilusad kohad, et no sure maha. Kahju, et seda kõike nii raske  kirjeldada. A ja täielik ülevaade on mul nüüd erinevatest

hülgeliikidest. Selle reisijooksul õppisin vahet tegema kahel hülgeliigil mis üsna sarnased. Ning eile tagasi sõites nägime ka elevant hülgeid. No nad olid tõesti hiiglaslikud. Aga jah nii palju vabas loodses hülgeid kui selle reisi jooksul pole ma iial kuskil näinud(pildil väike osa neist). Nad peesitasid sadamas kaide peal ja vee ääres kividel ja ujusid igalpool. Nad piirasid paatide sõiduteed vette ja haisesid nagu ma ei teagi misasjad. Aga see kõik oli omaette vaatepilt, nägime ka väikeseid just sündinuid. Nad olid nii pisikesed ja tegid nii jubedat häält, et oli tunne justkui keegi hakkaks surema. Nägime ka järjekordset turgu(Farmers market vms nagu nad seda nimetavad) need on kõik samasuguse ülilmega aga päris toredad siiski. Mõtlesin, et meil võiks ka midagi sellist toimuda igasugustes linnades. Näiteks iga kolmapäev toovad kõik oma kodinad välja ja müüvad midagi mis neil on (süüa, ehteid,maasikaid,pluuse jne).

Ning üsna pimeda hakul sõitsime Santa Cruz'i(pilt ülikoolilinnakus ühe ühika juures) . Käisime vaatamas ülikooli kuhu peretütar sügisel läheb. Oeh ütleks nii, et see on juba pikem jutt. Ma ei tea täpselt kuidas seal see süteem käib aga arvan, et ühe linna peale ongi üks kool. Need alad mis koolile kuuluvad on aga hiiiiglaslikud. Tõesti te ei suuda ette kujutadagi kui suured enne kui pole näinud. Kui ma õigesti süsteemile pihta sain siis ongi üks kool kus saab pm kõike õppida ja sis on eraldi osakonnad. Ning eraldi suured sprodihooned. Eraldi osakonnal eraldi ühikad ja no põhimõtteliselt üks suuuur ülikoolilinnak. Sellest oleks nii palju rääkida kui vägev sealt läbi sõita oli aga see tuleks liiga pikk jutt. Aga jah me saime vaid eriloal sinna sisse ja teatud osakonda otsisime autoga(!!!) sõites mingi 30 minutit. Õhtu jõudsime päris hilja koju ja läksime otse magama.

Nii järgnev päev algas varakult. Kõige varem mis mul siin Ameerikas olnud on :D Nimelt pidin ma kell 9.30 juba sukeldumispaigas olema. Aga kuna enne sukeldumist palju peale riiete selga ajamise hambapesu ja kahe ampsu ei tee sii seal vist pool tundi varem.  Instruktor oli väga tore. Kuna tegu oli külmavee sukeldumisega siis topiti ming pealaest käte ja jalataldadeni nii sisse kui võimalik. Aga kasu oli, mul külm polnud. Sukeldumisega muidu probleeme ei tekkinud kui vaid, et ma väsisin nii ära, ma pole kunagi nii väsinud olnud sukeldumise lõpus. Instruktor liikus vist liiga kiiresti vms. Aga muidu oli huvitav. Sellist sukeldumist pole mul veel olnud. See oli nagu veealune džungel. Kasvasid suured"puud" veepõhjast ja ulatusid kuni veepealseni. Inglise keeles on nende nimi kelp ma ei tea kuidas seda eesti keeles nimetatakse. Kalu väga palju ei näinud küll aga äääretult palju meritähtesid ja ühte üüüratult suurt meritähte ka. No see oli tõesti mingi mitte viie jalaga meritäht vaid 100ga. Kilpokonna nägime ka. Suuure kilbiga ja magas kuskil omaette. Nähtavus polnud minu jaoks megahea aga selles vees pidid väga head tingimused olema. Ja vaatamata mu suurele väsimusele ja raskuste hngata seal teistmoodi vees pidin ma olema instruktori parim kaaslane veeal. Õujea.(kahjuks sukelduma minekust pilte hetkel pole need saan perelt hiljem nats)

Pärast seda tegime kiire dušši, et õigel ajal hotellist lahkuda ja põrutasime edasi sööma ning akvaariumisse. Sõime sellises retsos mis asus täpselt vee kaldal nii, et minu istekoht oli täpselt akna kõrval ja mulle avanes vaade merele. Päris mõnna oli niimodi süüa. Akvaarium asus kahe sammu kaugusel söögikohast ja  nii me veetsimegi pool päeva seal(see pilt mis on tehtud justkui veeall on tehtud seal akvaariumis, ning see terassil on ka akvaariumimaja vaade). Seekord sõitsime tagasi koju teist teetpidi. Nimelt mööda mererannikut. Alustasime "17 mile drive"ga mis maksis 9,50 et sinna saada aga seal oli nii ilusad kohad, et mina küll igatahes nautisin. Seal olid täpselt mere ääres golfiväljakud ja sinna golfiklubisse pidi saama vaid läbi mingi x tee ja selle liikmemaks pidi jubepalju maksma . Aga noh arusaadav ka kui siuke vaade. Ning majad olid seal uhked ja megasuurte aedadega. Igatahes jap vägauhke piirkond. Ning ülejäänud kodutee jätkus samamoodi merevaatega.

Need kaks päeva olid vägevad. Eilne küll möödus terve päev suure peavaluga mis ei tahtnud ka peale rohte kuskile kaduda aga polnud hullu kannatasin. Ning õhtul kodus magama jäädes käis pea hullult ringi nagu oleks täis olnud aga see oli sellest mitmetunnilisest kurvilisest sõidust.

(Selline vaade avanes õhtul kojusõites)

Kino

Kuna tänase päeva põhiürituseks jäi minule kinoskäik siis pilte tänest pole ja suurt midagi muud rääkida polegi. Enne kino käisime Mehhiko toitu söömas ja see oli päris hea. Enne kino käisime mingis suures poes mis meenutab pisut meie Prismat ja muud sellist aga veel suurem ja rohkem vist tarbeesemeid kui toitu. Igatahes seal nägin 3 dollarilisi tenniseid mis jäid silma ja ühte raamatut mille autor oli sama kes on Videviku saaga raamatud kirjutanud. Kuna seda Eestis näinud ei ole sis mõtlesin, et ehk soetan endale hiljem. Aga midagi ostma me ei hakanud. Edasi läksime kinno. Vaatasime filmi Seks ja Linn 2. Mulle film meeldis. Sai palju uut mõtlemisainet ja nägin selle enne ära kui kodus seda kõik näha saavad.

Kinost aga niipalju, et kinopilet on kuskil samas hinnaklassis nagu meilgi. Küll aga saab seal kinopileteid ükshaaval osta mis on huivtav. Ning seeõttu kohad valitakse ka alles saali jõudes. Nagu meil mõned väliüritused. Et jõuad ja siis vaatad kus istud. Ma Eestis väga ei kujutaks seda ette, siis peaks 1h varem tulema et head kohad saada sest rahvast käib palju. Muud erinevust ma väga ei pannudki tähele kinos.

Juba mitu päeva on mul olnud peas mõte mida pole kirjutanud. Nimelt siia jõudes mõtlesin, et mis jutt see on, et Ameerika noored palju sõnumeid saadavad. See pidi siin lausa hullumeelsus olema. Esimesed päevad ma seda ei tähendanud aga nüüd. Jestas. Mul juba 100 näiteid selle kohta. Täna üllatas mind eriti. Jõudsime kokkusaamispaika kell 2. Ning tüdruku sõbrannat polnud ja ta saatis sõnumi. Kas poleks olnud kergem helistada ja võtta kõne need 3 sekundit. Põhiliselt jep neil kou aeg mobiil käes ja näpud käivad. Sõnumite saatmine on siin tõesti Hullumeelsus.

Pildid !

NB! Sain siiski läbi imeväe pildid arvutisse. Laadisin mõnele eelmisele postitusele ka pildi juurde, et siis kui soovi on tsekake :) Leidsin, et ilma piltideta reisiblogi on igav ja püüan kui vähegi võimalik pilte kas kohe või hiljem lisada.

Täna proovisin siis aias päikest võtta. Aga seal on ju 0 tuult ja kujutage ise ette kui palav hakkab 30 kraadilises tuulevaikses kohas. Vähkrlemata suutsin olla healjuhul 10 minutit. Ja kogu ujumisriietes olemine kestis maksimum 30 minutit ja ma ronisin varju alla raamatut lugema. Pagan selle päevitamisega. Loodame, et päike võtab mind siis lennult ja päris luik ma pole :D

Peale seda läksime laadale, kus pereema endatehtuid ehteid müüs. Laadad on siin kõik ühe ilmega seega midagi uut võrreldes eilsega ei olnud aga koht oli taas vägev. Täpselt kuskil panga või ranniku otsas. Jalutasime seal veel pärast ka ringi ja tegin imelisest vaatest pilti. Pilved olid täpselt rannapiiri ääres ja katsid kogu rananriba endasse. Üldse megailus ja maagiline vaade.

(Kahjuks pildile kõike ei saanud, vaid ühe osa kogu vaatest)

Edasi läksime miskisse suuremasse linakesse poodlema. Esimene riidepood kus mind viidi oli ma ütleks, et sama suur kui meie Prisma või Rimi ja see kõik oli vaid ühe brändi riideid täis. Ausaltöeldes see suurusehullustus käis isegi minul üle jõu. Esiteks kaotasime me Laureniga üksteist ära, vähemalt mina arvasin nii ja teiseks kui ta kadunud oli siis ma vähemalt 15 mintuit (!!!) otsisin proovikabiini :D Irooniline eksole. No saime sealt lõpuks õnnelikult tulema ja hea vist isegi et midagi ostsin ka muidu oleks see ühes poes 1 tunniline retk täietsi raisus olnud. Lõunat sõime täna ka linnas ja kavatsesin kindlapeale minna ja võtsin endale väikese pizza, kõht täis ja hea olla. Siin huvitav süsteem see, et mullita vee saab alati toidu kõrvale tasuta. Ning üldjuhul kui cocat või miskit selist tellid siis nad täidavad seda kogu aeg ja uus klaas ei maksa, või kui siis 25 senti. Siukese asja võiksime me Eestissegi üle tuua.

 Käisime ka minu soovide kohaselt Appel'i poes. Ütleme nii, et Ameerika see pood on teine asi kui Eesti oma. Seal elu ikka käis ja rahvast oli mullu. Ning ma nägin Ipad'i ära. Neid oli näidiseks väljas vähemalt 15 tk ja põhimelu käiski nende ümber. Nendest niipalju siis, et ma arvasin et ta on suurem. Täitsa asjaliku suurusega hoopis teine. Minule mahuks igasse kotti ära vist :D ja no ei saa salata et ma ikka tahaks teda...

Ma arvan, et tänaseks kõik varsti võin täitsa magama kobida.

28 kraadi.

Täna oli väga soe ilm. Pereisa rääkis, et ilmselt viimase 3 suve jooksul pole nii sooja ilma olnud. Et ilmselt oli soojarekord ka. Vaatasin ilmateadet arvutist ja näitab, et jätkub. Mulle sobib.

(See on see suur kivi mille poolest see koht tuntud on)

(Silm nats loojas aga näeb vähemalt muud melu ka. Parematkätt terassil sõime)

Sellegipoolest ma niii palju seda ilma ei nautinudki. Lõunal käisime siis väljas söömas. Mingis ilusas kohas. Kuulus oma suure kivi poolest. Ma üli heameelega näitaks pilte ka aga eile avastasin enda ja teie kurvastuseks, et võtsin vale juhtme kaasa. Hiljem kui viitsimist on püüan ehk ikka arvutisse nad teist teedpidi saada. Igatahes seal jalutasime ringi ka, toimus mingi turg vms ja siis sai ringi vaadatud igasugust käsitööd mida müüdi. Mu lemmikud olid ühed fotograafi pildid. Tsekkike ka võtsin ta visiitkaardi et hiljem arvutist ka pilte vaadata http://www.cambriaphotography.com/ . Nii ja siis viidi mind randa kus pidime õhtuni olema ja nagu see ilm oleks eeldanud ka. Aga oh näe imet rannas oli nii suur tuul, et kui panime teki maha, siis oli ta hetkega liivaga kaetud. Sinna jäämine oleks võimalik olnud vaid väga suure väljakutsena ja nii me tulime koju ära. Ma juba täitsa mures, et ei saagi päikest võtta või ujukate väele ennast koorida. Kodus mängisime pinksi koos tüdruku sõbrannaga. Ning peale seda olen lihtsalt omaette puhanud. Nüüd just lõpetasin õhtusöögi söömise. Tänased toidud ei ole mulle väga meeldinud. Väljas sain salati kõrvale suppi millest maitseisn vaid kaks ampsu, lisaks oli salatil halb kaste  ja kodus sain magusaid kartuleid maisiga(mida ma ei soovinud) midagi rohelist ja no kana mida ma sõin. Ei jah huvitav siin see söök. Aga kugistan alla kõik sest nälga ei taha ju tunda. Nii ja nüüd me peaksime õhtul minema kuskile baari selle tütre kitarriõpetaja mängimist kuulama. Loodetavasti jõuame täna varem koju kui eile. Õhtuti peale kella 5 mul kisub olemine kuidagi väsinuks ja nukraks ära ja siis tahaks lihtsalt varakult magama heita. Homsed plaanid on veel lahtised aga esmaspäeval saab kinno ajeee.

Miskit huvitavat veel. Lõpuks ometi kuulasime täna autos raadiot ka. Nende see oma lemmik kantri ja muu siuke kohalik muusika, no ei köida. Raadiost kuuleb aga kõike muud ka. Ja mis mind täna üllatas.  Raadiost lasti, õigemini lausa mainiti et Eurovisiooni 2010 võtja Lena plapla laul Sattelite. See oli päris tore  sest olin kindel et meie selle võistluse laulud siia lombitaha ei jõua. Või, et nad üldse teavad mis see Eurovisioon on.

Hommik

Ärkasin mõni aeg tagasi ja nüüd söön hommikuks värskelt lõigatud melonit ja joon külma jäävett. Miskitpärast on nii, et kõik asjad mis Eestis maitsevad ülihästi on siin kahtlase kõrval maitsega. Nimelt siis lennukis saadud beebiporgandid olid kuidagi eriti magusad aga kugistasin kuidagi need endale sisse, nägin neid külmkapis ka täna hommikul aga käsi nende järele ei sirutanud enam, sammuti võtsin külmkapist juustupulgad (meiejaoks nagu Pikknik või kuidas seda ei kirjutata) juust on ju juust, peaks hea olema, aga see oli kuidagi eriti soolane ja teise kangi vägistasin kurgust alla, seda ka enam ei taha, kolmas asi on sinihalitusjuust mida sõin ühes restoranis salati sees no igatahes ta maitses kõige muuna aga mitte sinihallitusjuustuna. Eile poes käies hoidsin silma lahti siis šhokolaadide kohapealt, aga ainus söödav šhokolaadine oli Twix mida ma nägin. Korralikku piimašhokolaadi või midagi siin raske leida. Ja nagu ma aru sain siis peale õlle lahjat alkoholi siin ka ei leidu. Pereisa ütles et tahtis mulle siidrit vms tuu aga ta ei leidnud poest.  Aga ma nüüd lähen lõunat kuskile välja sööma ja siis randa, rohkem hetkel kirjutada ei jõua. Musid :*

Peale viimast postitust on juba äärmiselt palju juhtuda jõudnud. Aga kõike päris ei jõua kirja panna. Igatahes eile õhtul ööbisin LA lennujaama lähedal. Ma ei saanud päris pikalt aru kus ma täpselt asetsen kui õhtul jautasime mööda meeletult suurt randa kus oli kirjas Manhattan Beach. Päris hea tunne oli kui selle lõpuks ära tabasin. Nimelt jalutasime mööda rannapromenaadi. See oli päris mitmeid kilomeetreid pikk. Vasakut kätt olid suured ja uhked eramajad ning paremat kätt rannariba ja meri. Mulle räägiti, et need majad seal maksavad kuskil 3 miljon dollarit ja siis me imestasime, et millega küll need inimesed tegelevad, kes seda endale lubada saavad. Aga no LA ja Manhattan mis siin rohkem öelda. Majad olid nii uhked ja ilusad, et oleksin tahtnud kõikidest pilti teha aga pimedas ei jää kuigi palju peale. Ma olin tollel hetkel nii sõnatu, et isegi eesti keeles oleks olnud ennast võimatu kirjeldada. Aga jah siin tahaks iga hetke kellegiga jagada ja ohhetada ja ahhetada.

(Pilt on tehtud Getty muuseumi aias)

Täna käisime Getty muuseumis. Ma ei olegi kuigi palju kunstigaleriisid vaatamas käinud aga no see meeldis mulle väga. Võibolla nüüd kui olen aasta kunsti õpinud oskab seda kõike hoopis teise pilguga vaadata aga usun, et isegi täiesti mitte kuntsihuvilistel oleks seal huvitav olnud. Esiteks see oli megasuur ja ilusa arhidektuuri ning aiaga kompleks. Kogu kupatus asus mäe otsas nii, et sinna viis vaid rong otse parklast. Seal sai näha küll maale, joonistusi, mööblit, fotograafiat ja lisaks oli õues meeletult ilus aed. Minu lemmikuks jäid Leonardo da Vinci joonistused. Tegelikult olid need enamus pigem visandid ja üsna pisikesed. Küll aga visandi kohta ülitäpsed. Mõtlesin veel, et näed teed kuskile endale raamatukesse mõne hobuse või inimese visandi ja kunagi palju palju aastaid hiljem on see maailmakuulsas muuseumis.

Nüüdseks olen juba kodus. Hetkel istun elutoas läpakaga. Sest minu enda vaheadapter läks katki, õigemini põlema. Kes jobu pidi üldse välja mõtlema, et on erinevad elektripistiku augud. Ja no see mõõtmissüsteem on ka jabur. Ei jaga sellest hetkel veel väga midagi. Kraade oli 74F vahepeal ja auto suurim kiirus maanteel 78 midagi. Kunagi kui viitsin teisendan kuskil kõik ära. Igatahes asju laadida enam ei saa. Läpakat saan õnneks pereema laadiaga laadida(mac päästis olukorra), aga mobiil on täiesti tühi ja no digika laadimine jääb ka hetkel ära. No moblast oleks savi ja tegelt saaksin suurt arvutit ka kasutada aga jah digikat läheb ikka vaja. Eks homme või millalgil saab jälle adapterisse raha investeerida.

USA siit ma tulen !

Ma ei kujuta ette mitu tundi ma juba reisinud olen aga õnneks on suurem osa nüüd juba seljataga. Mõtlesin enne õudusega, et kui igav ja tüütu tagasisõit tulla võib. Siis tahaks küll otse paari tunniga koju.
Igatahes hetkel olen NY lennujaamas ja ootan oma viimast lendu LA'sse. Kui küsida kuidas ma ennast tunnen, siis ikka parajalt väsinult. NY'i maandudes avanes mulle kaheltpoolt akendest võrratu vaade. Nimelt ühelpool üüratult palju eramajakesi roheliste aialappidega ja teisest aknast linna siluett, koos oma pilvelõhkujatega, suurte siladedega üle vee, (ilmselt nägin vabadussamba ka ära aga kaugeltkaugelt) no siis ma teadsin, et ma olen õiges kohas ja paremaks minna ei saa. Kuigi see oli pelgalt linn mida ma ka kaugelt nägin siis no vaade võttis sõnatuks. Vahel sellistel hetkedel on kahju, kui kellegiga seda jagada ei saa, aga seda leevandabki kirjutamine.
Hetkeks kõik. Lähen tuulan natukene lennujaama peal. Oleks kena peale miljon tundi korra pilt peeglisse visata ja siis vb midagi kõhtu pista. Äkki saan mõne pildi ka. Vot see oleks alles vahva.