Viimane päev

Viimasel päeval saatis meid Nizzass kõige ilusam ilm. Kui muidu oli ilm ka okei vaid pisut tuuline ja vahelduva pilvisusega. Siis enamusest viimasest päevast säras päikene kõrgel ja oli juba väga palav.  Kell 12 pidime me toa ära andma ja võtsime senimaani rahulikult. Meil oli hotellil viimasel korrusel terrass kus avanes vaade tervele linnale. Kui muidu me seal kuigi palju aega ei veetnud siis viimasel päeval läksime sinna ilma nautima. Hommikul oli küll veidike veel tuuline aga sellegipoolest oli mõnus värske õhu vanni võtta. Tutvusin seal toreda tuviga, kes kohe üldse meid ei kartnud ja käis koguaeg meie juurde ja tagasi, lootis head süüa saada kuid kahjuks ei olnud meil midagi terrassil kaasas. Peale seda kui toa ära andsime jätsime pagasi hotelli seniks kui me veel linnapeal aega parajaks tegime. Saime rahumeeli kuskil kolm tundi ringi jalutada ja viimase lõuna sel korral Nizzass teha. Jalutasime veelkord kõik tuttavad tänavad läbi, esmalt jalutustänaval kus leidime paar poodi kuhu polnudki jõudnud, seejärel suundusime taaskord platsile ja sealt turule. Kust me viimase suveniirid koju kaasa ostsime. Peale turul käiku üritasime leida ilusa koha kus lõunastada. Lootsime  leida päikselise koha ilusa vaatega. Esimesel korral meil ei vedanud, leidsime päris nigela menüüga koha. Kuid tesiel korral vedas ja leidsime pisut eemalt mõnusa restorani, vähemalt toidu ja teeninduse poolest ehk isegi ühe parima. Päikese käes istudes hakkas hullupööra palav kuid oligi mõnus, et just selline ilm meid ära saatis.

<

Siis oli juba aeg kohvrid võtta ja bussipeatuse poole liikuda. Kuna bussile oli natukene aega ja meil ei olnud suurt vahet kas jõuame ühele või teisele siis tegime veel viimased pildid promenaadil. Mis viimasel päeval näitas ennast täies hiilguses. Helesinise mere ja päikelise ilmaga. Isegi peesitajad olid kõik rannas kohal. Seejärel läksime juba bussile ja sõitsime lennujaama poole. Lennujaamas läks kõik suht kiirelt ja juba istusimegi maha ning ootasime oma lendu. Pettusime esialgu Nizza lennujaama Terminal 2's ikka meeletult, seal polnud ühtegi poodi kust kommi osta ja vaid üks kohvik. Väga vähe ruumi ja kitsas. Hiljem kui meie värav lahti tehti siis kõndisime kuskile kaugele nurgatagusesse kus paar poodi veel välja tuli. Kuid ka see valik ei olnud teab mis uhke, seega suurt shoppingut seal teha ei saanud. Esimene lend läks meil päris kiirelt ja märkamatult olimegi juba Amsterdamis. Eks algselt oli ikka väikene hirm kas jõuame oma järgmisele lennule sest see oli tolle päeva viimane aga kõik läks sellega kenasti ja jõudsime Amsterdami isegi natukene varem. Kuid lenujaamas selgus tõsiasi, et meie lend oli edasi lükatud. Pidime kokkuvõttes lennujaamas üle kolme tunni aega parajaks tegema. Õnneks on Amsterdami lennujaam suur ja seal on pisut rohkem tegemist, seega nii igav ei hakanud. Käisime suveniirikeste poodides ja pikemat aega veetsime lõhnade ja kosmeetika poes sest seal olid väga head pakkumised lõhnaõlidele. Lõpuks olime suhteliselt väsinud sellest lennujaamas müttamisest. Vahemaad leenujaamas olid päris pikad ja eks see meid ära väsitaski. Kuna meie lend lükati rohkem kui kaks tundi edasi siis oli meil võimalik kaubelda kompentsatsiooni snäkk mille väärtus oli kuskil 6-7 eurot. Meil emaga kõhud eriti tühjad ei olnud seega ostsime endale mõlemad ühe Starbucksi joogi. Mille üle ma olin väga rõõmus sest välismaal olles ikka orra tahaks Starbucksist midagi osta. Tagasisõit venis väga pikaks ning olime väga väsinud, proovisime lennuajal magada ning Eesti jõudsime alles kuskil kolme paiku öösel.

Jäin antud reisiga ääretult rahule! Sinna minnes ei osanud ma midagi oodata sest meil polnud suuri teadmisi mis kohaga tegu on ja mida seal üldse teha saab. Kuid usun, et just meie vaba graafik tegigi selle puhkuse eriti mõnusaks. Mulle jättis Nizza väga hea mulje ja sooviksin sinna kindlasti tagasi minna. Kuna läedal asuvad ka toredad väikesed linnakesed siis oleks hea rentida mõni trantspordivahend ja seda kohta rohkem avastada.

Filmisin antud reisil ka palju klippe ja mul on plaan need väikeseks videoks kokku panna. Kui see on valmis siis võimalusen jagan videot ka siin. Sealt saab näha rohkem vaateid ja miljööd mis meid terve aeg Nizzas saatis.

Shopping day

Kui muidu oli meil ilmaga pigem vedanud ja kraadid olid kuskil 17-18 ringis ja päeval nägi nii pilvi kui päikest siis kolmandal päeval sadas vihma. Kuid olime selleks juba ette valmistanud seega eriti see meid ei heidutanud. Võtsime tollel hommikul välja minemisega pisut rohkem aega ja puhkasime hotellis. Ajaks kui saime lõpuks valmis tuli uus sahmakas vihma ja nii meie väljaminek pisut edasi veniski. Lõpuks läksime siiski välja koos vihmavarjuga korraliku vihma kätte. Kuna suurt midagi tänavatel teha polnud siis võtsime suuna eelnevatel päevadel kinni olnud kaubanduskeskuse poole. Õnneks ilma suure vaevate leidsime selle üles ja tegime koraliku tiiru tervele keskusele peale. Väga palju põnevaid poode seal ei olnud, kõige rohkem meie tähelepanu köitsid lõpuks paar kodusisutusnpoodi, Desigual ja ehk ka Loccitane. Selle aja jooksul jõudis päike väljas käia ja taas pilve minna. Ning lõpuks me sealt ka lahkusime. Ema ühe kleidi ja mina tee ning ühe kuju võrra rikkamana. Edasine plaan oli vaikselt jalakäiate tänavate poole liikuda, et üks lõuna teha aga meie teele jäid veel mõned põnevad poed millest läbi käisime. Pika aja veetsime sellises prantsuse brändi poes nagu Pimkie, kust me ka väga asjaliku saagiga ära tulime. Edasi kõndisime jalakäiate tänava poole kust endale söögikohta otsisime. Selleks ajaks oli ka päikene välja tulnud ja ilm kategooriliselt muutunud. Niimodi me valisimegi väljas päikese käes asuva koha, kus päris mõnusa kosutava söögi tegime.

Kuna meil olid suhteliselt suured kotid vahepeal tekkinud siis peale söömist käisime kiirelt hotellist läbi, et ostukotid ära panna. Edasi otsustasime jalutada teisele linna poolele, kus avastasime uusi tänavaid ning otisime kino, mis sel korral jäigi leidmata. Jalutasime siis hoopis promenaadile ja sealt edasi taaskord Hard Rock Cafesse sest teadsime, et seal peaks olema Happy Hour kella kaheksani. Seal me ka oma viimase päeva dringid tegimegi. Õhtu hotellis möödus juba vaikselt pakkides ja uue päeva plaane tehes.

Teine päev Nizzas ja Monacos

Teisel päeval Nizzas ärkasime suht varakult sest eelmisel õhtul sai suure väsimuse tõttu varakult magama mindud. Hotelli hommikusöök asus väga laheda interjööriga ruumis mis meenutas kööki. Valik oli üsna tavaline nagu ikka need hommikusöögid igas hotellis on aga kohvimasin oli seal uhke ja seetõttu oli soojade jookide valik suur. 

Peale pisikest hotellis tsillimist suundusime linnapeale. Esmalt võtsime suuna juba tuttava jalutustänava kaudu turu poole. Kuna eelmisel päeval oli turg meie jõudes juba suletud siis tahtsime selle ikka avatud kujul üle vaadata. Turul oli hea valik värsket kraami. Valikus olid igsugused  puu- ja juurviljad ning maitseained. Leidus ka palju huvitavad maiustisi, teesid, seepe, suur ilus lilleturg ja palju, palju muud. Tegu ei olnud väga uhke turuga kuid kui mul võimalus on siis kiikan neist ikka alati läbi, kuna valik on alati pisut erinev ja hinnad ka valdavalt turul väiksemad.

Peale turul käiku võtsime suuna mööda trammiteed ülespoole, et jalutada tänava ääres kus pidavalt palju poekesi olema. Pühapäeva tõttu polnud küll kõik lahti aga suure tänava ääres liikuvate trammide kõrval mõned ikka leidsime. Pigem oli tegu laiale massile tuntid brändidega nagu Zara, Promod, Mango, spordipoed jne. Üldjuhul eelistan ma pigem pisikesi jalutustänavaid koos väikeste butiiiidide ja restoranidega, need on lihtsalt hubasemad ja huvitavamad. 

Lõunaks olid meie jalad nii ära väsinud, et võtsime suuna tagasi alla mööda sama trammiteed, et leida mõni restoran lõunasöögi ajaks ja viia hotelli paar ostukotti ära. Jalakäiate tänaval leidsime söögikoha suht kiiresti ning kõhud said salati ja burgeri võrra rikkamaks. Peale seda lippasime hotellist läbi, et kotid ära panna ning pisut ennast värskendada sest plaan oli teekond Monacosse ette võtta. Otsustasime Monacose sõita rongiga, sest see pidi olema kiirem võimalus. Jalutasime tagasi trammitee juurde ja pisut kaugemale kui päeval käidud sai ning leidsime rongijaama ilma suurema vaevata üles. Väikest vaeva vajas prantsuskeeles piletite ostmine ja aru saamine kuhu peab rongile minema. Kuid kahepeale suutsime piletimasinast piletid soetada ning peroon üles leida. Kuna rong väljus umbes 4 mnutit pärast peale seda kui me rongijaama jõudsime siis pidime väga kiirelt tegutsema. Kuid viimase vilega hüppasime rongi ja lootsime, et oleme õiges kohas. Õnneks vedas ja peale 20 minutilist sõitu olimige Monacos.

Väljusime Monaco rongijaamast suht mäe nõlval ja alustasime jalutuskäiku ema sisetunde järgi mäe nõlvast allapoole Monte Carlo poole. Jalutasime mööda väga ilusaid ja puhtaid tänavaid kuni jõudsime ilusa pargini mis viiski kuulsa Monte Carlo kasiino ja väljaku juurde. Nautisime seal vaadet ja tegime pilte ning jalutasime kasiinode ees ja sees ringi. Sisse sai vaid kasino eesruumi aga juba see oli elamus. Lisaks on näha kasiino ees terve rondu uhkeid sportautosid mida kõik uurivad ja pildistavad. Ka meie tegime Ferraridest pilte mida mina ilmselt polnud päriselus varem näinud. Sealt edasi võtsime suuna allapoole sadama juurde. Sadamas on võimalik kaidel näha terve hunnik väga uhkeid ja veel uhkemaid jahte ning kaatreid. Need on nii suured, et selliseid ei oska isegi unes näha. Peale seda hüppasime täitsa ekspromt ka bunasesse hop on hop off bussi. Mis tegi parasjagu oma viimast sõitu mille õnnekombel poole hinnaga saime. Seal kohtasime ka esimesi eestlasi meie Nizza reisi jooksul. Buss tegi ringi peaaegu terrvele Monacole, sõitsime kohtades kus me polnud käinud ja kohtades mida juba külastasime. Ning meie õnneeks suundus ta ka vürsti palee poole mille me bussist ära nägime. Bussi tuur lõppes natukene kaugemal kus ta alustas kuid meile oli see sobilik sest nii saimegi kiiremini rongijaama poole liikuda.

Monacos oli parasjugu ettevalmistus vormeli võistluseks ning hästi palju tribüüne oli linna peal valmis paigaldatud. Mõned teed olid isegi aiaga piiratud seega liikumine oli osades kohtades raskendatud. Ilma suure vaevata kaardi järgi leidsime rongijaama ning seal samas asus ka bussipeatus. Meil oli teada, et nr 100 bussiga on võimalik Nizzasse pääseda, otsustasime kuni 15 min oodata et ehk tuleb buss ning ilma, et jõudsime igavleda hakata oligi buss juba kohal. Saime kenasti bussis sisse kokku läks tagasisõit vaid 3€ maksma ning sõit tagasi võis alata. Bussis kahjuks istumiskohta me kohe ei saanud ning pidime kuskil 40-50minutilise sõidu peaaegu lõpuni seisma. Lõpuks jõudsime Nizzasse kus saime ka maha tulla. Lootsime, et saame bussiga pisut kaugemale promenaadile või soovitud kohtadele lähemale, kuid paraku oli lõpppeatus suht äärelinnast kust oli meil pisut pikem jalutus kui tavapäraselt. Jalutuskäik viis meid läbi vanalinna, kus vaikselt juba poode ja butiike suleti. Lõpuks jõudsime promenaadile välja, kust edasi otsustasime Rock Cafesse minna. Meil on emaga juba väikeseks traditsiooniks kujunenud, et  välismaal olles käime võimalusel läbi Rock Cafes. See on lihtsalt selline kindel koht, mille kvaliteedis ja teeninduses alati kindlad saame olla. Nii me siis oma õhtu sel lõpeatsimegi.

Teretulemast Nizzasse!

Meil on emaga traditsiooniks saanud igal kevadel/suvel käia väikesel linnapauhkusel. Ja mis saaksi toredam olla kui suurepärase kaaslasega ilusaid kohti avastada. Sel korral polnud valik nii krege just seeetõttu, et konkreetset linnasoovi meil ei olnud. Aga käidud kohtadesse ei soovinud me minna ja kuna minul on alati Nizza üheks salajaseks sihtpunktiks olnud siis lõpuks nii läkski, et aprilli lõpus meid väike reis Nizzasse viis.

Sõit hakkas väga vara hommikul Tallinn-Amsterdam marsruudil. Ning tunniajase ümberistumisega olime juba Amsterdam-Nizza lennul. Olgugi et lendude vahel oli vaid tund mis on üsna lühikene aeg siis läks meil kõik väga plaanipäraselt ja jõudsime mõlemale lennule ilusti. Nüüd on võimalik Nizzasse ka otselennuga minna kuid sel korral mind see ümberistumine kohe üldse ei häirinud. Pigem olid just lennud lühemad ja ei pidanud pea neli tundi järjesti istuma.

Nizzasse jõudsime me kuskil 11-12 paiku päeval. Sealt edasi pidime leidma bussi mis meid juba kesklinna poole viiks kus ka meie hotell asus. Bussi leidmine ei olnud väga keeruline kui siin tuleb arvestada sellega, et bussis peab kindlasti täpne raha olema sest esialgu pidime me täpse raha puuduolekul bussist maha jääma. Õnneks oli bussijuht ikka lahke ja viimastena meid peale lubas. Sõit linna keskmesse ei võtnud kaua aega ning kuskil 30 minutiga olimegi kohal. Natukene pidime tänavate vahel seikleme ja leidsime hotelli üles. Kuna hotellituppa saime alles kella kahest siis jätsime oma kohvrid sinna ja läksime linna avastama. Meie hotelliks oli väga mõnus Mercure Nice Centre Grimaldi Hotel. Meil vedas ja broneeritud toa asemel saime suurema toa, kus oli rohkem ruumi ja kohvimasin ning erinevad lisad. Minule antud hotell väga meeldis. Just disaini poolest oli ta pisut huvitavam kui traditsioonilised hotellid.

Meie hotellile väga lähedal asus jalutajate tänav mida mööda me siis jalutasimegi. Seal kõndides jõudsime suurele väljakule kus esines üks kõige parema häälega meeslaulja, keda ma eales kuulnud olen. Kui olime pisut head muusikat nautinud siis jalutasime edasi purskaevude poole mis ka antud platsil asusid. Ning lõpuks jõudsime välja turule mis tolleks päevaks juba suleti. Enne hotelli tagasi jõudsmist tegime esimese lõuna Nizzas mis tegi meile selgeks, et väheke suuremate hindade eest saab siin ka palju suuremad portsud mida ei pruugigi ära jõuda süüa.

Hotellis me pisut värskendasime ennast ning läksime linnapeale edasi jalutama. Meie tee viis meid promenaadile mis peaks olema Nizza suurim vaatamisväärsus ning promenaadilt edasi jalutasime ühe mäekese poole mille ülevalt ilusaid vaateid näha sai. Üles sõidsime me liftiga sest tolleks päevaks olime juba liialt palju maha kõndinud. Mäe tipust avanes tõesti kaunis vaade kuid kahjuks oli meil pisut sudune ilm ja väga selgelt pilti me ei näinud. Mäe teisel poolel nägi vaadet Nizza sadamale mis oli ka väga ilus. Alla otsustasime me jalutada. Kuid kuna mäe tipust nägime surnuaeda mida ema soovis näha siis proovisime alla jalutada tesit teedpidi kui tulime. Peale suuremat seiklemist puude ja tänavate vahel leidsime me suht juhuslikult surnuaia üles. Seesugust surnuaeda nagu me seal kohtasime ei olnud ma varem näinud. Iga haud oli nagu kunstiteos, erinevad kujud, inglid, pildid jne. Väga huvitav vaatepilt. Kahjuks olid aga minu jalad suht alla andnud tolleks õhtuks seega palju jalutada me ei jõudnud ning pealegi pandi surnuad ka kinni. Tagasi jõudsime me hoopis vanalinna kus me veidike rohkem räämast majade vahel jalutasime. Õhtu lõpuks tegime me veel esimesed Nizza kokteilid ja väga väsinuna maandusime hotellis. Kuna antud päev oli meil alanud oii oii kui vara.