Singapuri lennujaam

Nii, hetkel on kell 8 õhtul ja ma istun bikiinide väel lennujaama katusel basseini ääres. Väljas on pime ja aegajalt teevad lärmi meie pea kohalt tõusvad ja maanduvad lennukid. Meil oli järgmise lennuni aega kokku 6 tundi ja kuna väga linnapeale lällama ei viitsinud minna ja nendes lennujaama poodides ei viitsi ka lõputult käia siis kasutasimegi sellist põnevat tasulist teenust. Kahjuks päikene oli juba lahkunud selleks ajaks kui siia tulime aga hea aja veetmise viis on see siin siiski. Leidsime, et siin on tasuta wifi ka ja muud polegi vaja. Kuigi nüüd on kõik netis ka nagu tehtud. Lend läheb meil kuskil nelja tunnipärast ja ma olen juba praegu nii väsinud. Homme koju jõudes olen küll tõsine laip.

Pildid on pisut udused aga annavad väikese ülevaate kus me preagu oleme :)

Viimane päev

Täna on olnud üks huvitavate kokkusattumuste, väga erinevate tujude ja situatsioonidega päev. Ma räägiks heameelega sellest kõigest aga seda laivis. Lihtsalt liiga väsinud, et pikalt kõigest kirjutada.

Igatahes päev algas täieliku looderdamisega. Kuna ilm oli pilves ja vihmane siis hommikupooliku veetsime telekat vaadates, korra bassu ääres jalgu vette kastes ja pinksi Kaspariga mängides. Kui jalad alla saime rentisime päevaks auto ja läksime viimaseid oste tegema. Aga ütleme nii, et üks asi on niisama jalutada ja asju vaadata aga teine asi on käia ja otsida suveniire ja kingitusi. Mida osta, mis suurus, kas talle meeldiks, mida veel vaja ? Jube, pärast viit tundi saime kõik tehtud ja ostsime uue suure kohvri, normal :D Päeva lõpetasime aga ühtede eestlate hotellitoas, huvitav eksole. Kui me siia jõudsime kuskil 2 nädalat tagais oli hotell välja surnud. Siin polnud ei basseini ääres inimesi ja no eestlastest rääkimata. Nüüd peale jõule vist on inimesed kogunema hakanud. Bassu ääres on raske kohta leida ja imede läbi on siin vähemalt veel 2 eesti pere. Kuna meie oleme siin kaua olnud ja teame mida mõtet vaadata ja mida mitte siis andsime neile näpunäiteid ja jutustasime niisama. Pole ju ammu saanud oma emakeeles kellegi teise kui oma perega rääkida. Jah maailm on väikene.

Vot ja nüüd on kell juba 1 öösel kui ma ei eksi. Pole siin olles kordagi nii hilja magama läinud ja homme veel pikk päev ees. Aga noh küla peal läks omajagu aega, siis nüüd tahtsin nati netis olla ja õnneks mul sai hommikupoole pakitud seega nüüd pole vaja palju pakkida enam. Lisaks kõigele hakkab mu tervis vist halvenema mis pole üldse lahe. Ei tahaks koju jõudes päris haige olla.

Kui kedagi meie tagasitulekuplaan huvitab siis see näeb umbes siukene välja(täpseid kellaaegu igalpool ei tea) : Homme kell 12 peame hotellitoad ära andma, ometi kell 16 millegiga läheb alles lennuk Singapuri. Siis Singapuris on meil aega 6h ja meil pole veel õrna aimugi mis me teeme seal. Kell 23.55 läheb lennuk Singapurist Frankfurti. Ja kell 5.55 neljapäeva hommikul oleme Frankfurdis kus meil on kõigest kuskil 10h aega :D Jaa siis mingi hetk tuleb lennuk Tallinna poole ja õhtul poole 6 paiku peaksin kodus olema, oeh ei jõua ära oodatagi seda :D Igatahes hetkel on see viimane postitus aga kui mõnes lennujaamas wifi leidub annan veel oma tegemistest teada :)

27.12.10

Eile käisime isaga kajakiga sõitmas. See oli väga mõnusa vaheldus niisama päikese võmisele ja palmi all lebotamisele. Pealegi mere peal on ju päikest samamoodi ja mis veel parem seal läheb aeg lausa lennates aga kogu aeg on tegevust ja põnev. Nimelt tegime siis meie ranna vastas olevale saarele tiiru peale. Kõigepealt sõitsime ühte randa mis meile soovitati Coconut beach, seal tõesti oli palju kookospalme. Kahjuks pilti ei saanud tervest reisist teha sest ainus mis mul kaasas oli hmm, pearätt? :D Igatahes sina randa jõudes tabas kõigepealt üllatus, et seal oli äärmiselt läbipaistev vesi ja korallid ja kalakesed. Esimesel katsel randa minna jäime kinni sest seal oli madal vesi. Teisel katsel saime randa sõidetud. Ütleme nii, et nüüd on mul ideaalne nägemus üksikul saarel olemisets. Me nägime seal ahve ja džunglist tulid veidrad hääled, rand oli täietsi asustamata aga küllaltki suur, palju karbikesi oli ja krabisid merekarpide sees, kaldale uhutud praht ja muu seesugune. Kui me olime ranna mõlematpidi läbi kamminud sõitsime edasi mööda saare äärt. Kokkuvõttes oli ta väga mitme nurgatagusega ja saare lõppu ega algust ei paistnud tulevatki. Lõpuks saime loomulikult õnnelikult kaldale ja kõva mitu tundi oli möödunud, ma olin väga rahul!

(Tagaplaanil oleva sarae ümber me sõitsimegi aga kahjuks mul sellest täispikkuses pilti pole)

Muidu viimased päevad oleme me lihtsalt puhanud ja väga rahulikult võtnud. Uskumatu aga aeg läheb tõesti kiiresti, homme on juba viimane päev siin olemiseks ja peame pakkima hakkama. Ning siis tuleb üks vääga pikk kodusõit, mida ma väga ei oota.Võiks lihtsalt sõrme nipsutades kodus olla.

Mõtteid

•          Ma olen siin selle kahe nädalaga nii ära harjunud selle vasakupoolse liiklusega. Küll inimene harjub ikka kiiresti. Või kas olen ikka harjunud, kohati on tunne, et asi on täiesti segi. Mis on õigetpidi liiklus ja mis valetpidi, kustpoolt see auto tulema peaks, kummal pool see rool TEGELIKULT asuma peaks, kas jalakäiana jalakäiate tänaval käin ma paremal või vaskalu pool, jep täitsa segi. Seega kui ma üle autotee lähen vaatan vähemalt kolm korda mõlemale poole, sest ma ei tea kust poolt autot oodata ja siis peaks olema kindel, et ma pärs auto alla ei jää. Õnneks autos olles istun tagaistmel seega see rooliasi mul segi ei lähe ja kui tagasi Eestisse jõuan siis loodan lihtsalt, et nagu välk selgest taevast loksub kõik oma õigele normaalsele lainele tagasi.
•            Ja siis kindlasti ei ole ma veel rääkinud teile, et siin on hoopis teistsugused pistikupesad kui meil. Loomulikult reisi alguses tabas mind shokk kui ema mainis, et võib juhtuda see, et siin vähe teistsugused augud. Kui me Singapuri hotellis olime, oli kõik okei ja ma ei muretsenud. Aga ei meie püsivas hotellis olid augud nagu siin maal need augud olema peavad. Kahe kitsa augu asemel on siin ebamäärased kolm, üks üleval ja kaks all. Nii mind tabaski juba väikene nördimus, et mis siis NÜÜD saab. Esimesel päeval poes ostsime kohe endale moskiitode peletamiseks mingi värgenduse mis käib pistikupeasse aga õnneks oli see asjandus ka kaheharuline ja tal oli kaasas pisikene plastmassist tühine latakas mille lükkad pistikupesasse ja sis lähevad rõõmsasti kõik meie laadiad sinna sisse. Oh seda rõõmu saingi endale odavama versiooni “vaheadaprist”.
•             Eestis me sööme noa ja kahvliga, suppi lusikaga, aga siin kahvli ja lusikaga, misiganes toit ees ka pole. On õnn kui noa ka saad :D Nii siis käibki üldiselt söömine nii, et kahvliga ajad toidu lusika peale ja siis lusika pealt suhu. Kui midagi raskelt lõikama pead hakkama siis mõtle see ise välja. Näiteks sobib selleks hästi lusika külg kui nuga sulle pakutud pole.
•          Kui ma veel maininud pole siis siin on kell 6 tundi Eesti ajast ees. Ja nüüdseks olen ma sellega juba päris ära harjunud. Kui mina ärkan on teil kell heal juhul 3 öösel ja keerate teist külge mõnusasti. Minu terve päev möödub kui te vaevu ärkama hakkate. Ning üks hetk kui mina nüüd magama kavatsen minna on teil ebamäärane kell 4 või 5 õhtul.  Nagu näiteks üleeile oli ilus musternäide sellest, et minu jõuluõhtu ja söömaaeg oli läbi, teil polnud alanudki :) Seega ütleme nii, et üks igati ebameeldiv ajavahe kui soovid inimestega kontakti luua.
•          Kunagi ei tea milline wc sind ees ootab. Kas luksuslik või pommiauk. Ja seda sõna otsemas mõttes, lihtsalt põrandas ongi auk. Lihtne näide on meie hotell, kus ühel sammul fuajee juures on megaluksuslik ja samas basseinide juures (ja mitte välikäimla) on augud maas. Seega ma siin võõrates kohtades väldin neid tualette :D

Jõulud

(Cabel Car)

Hommikul ärkasin juba enne äratuskella ja kui Kaspar kardinad akna eest ära lükas vaatas vastu selge sinine taevas. Mida veel ilusamat jõuluhommikult oodata. Kui ma Eestis oleksin siis ootaksin loomulikult veitsa teist ilma. Igatahes panin oma punase jõuludeks hoitud kleidi selga ja läksime hommikusööki sööma. Hommik oli muidu vaikne ja tavaline nagu ikka, ainult päikene säras kuumalt taevas. Peale sööki otsustasime Cabel Car’i vaatama minna. Läksime taksoga sest see tuli odavam kui päevaks auto rentida. Kui kohale jõudsime ootas meid kena tunniajane järjekord. Ütleme nii, et see ajas väga närvi. Loomulikult kui me tagasi tulime mäe otsast oli järjekorras null inimest :D A huvitav vahejuhtum oli veel see, et järjekorras olles tulid kolm väikest noort rätikuga tüdrukut ja tahtsid minust pilti teha ja minuga koos, see oli päris kummaline, nagu ma oleksin staar. Igatahes muidu asi kujutas endast seda, et sõitsime kondliga mäe tippu. Kusjuures kondlis olid ka meiega koos need väikesed tüdrukud kes tegid minust veel pilte :D Siis üles mäe tippu jõudes avanes vaade tervele saarele. Saime kõndida silla peal mis oli ehitatud kahe mäetipu vahele ja siis jäi mulje nagu oleks õhus, väga ilus oli aga raske seletada.

(Sild kahe mäetipu vahel)

Siis me tulime hotelli taksiga ja läksime nats palmipuude alla raamatut lugema ja niisama puhkama. Ning õhtuks läksime linna, et veitsa uhkemas kohas jõulusööki süüa. Leidsime väga ilusa koha, ma arvan, et isegi kõige ilusama mis meil õhtusöögi kohtadest olnud on. Söök ei kujutanud küll endast midagi meie Eesti jõulusarnast aga siiski oli väga hea, ilus ja armas. Peale seda kõndisime natuke külas ringi ja tulime hotelli. Me võtsime rätikud, piparkoogid, pähklid ja glögi ning läksime randa palmipuude alla jõule tähistama. Panime küünlad põlema ja nautisime. Sain väikse kingi ka oma kaua tahetud CD jee :D Taustaks tuli meil küll mingi diskomuusika sets hotellis oli ka oma programm ja see oli lõppemas ning meenutas mulle pigem klubiõhtut eriti hetkel kui Shakira-Waka waka tuli mis absoluutselt jõuludega ei seostu mul. Ning ühel hetkel lasti ilutulestikku ka,  väga palju lasti seda ja väga ilus oli! Aga jah ütleme nii, et ei tekkinud mul paraku hetkekski jõulutunnet, jalad liivas ja merevesi paitamas, see soojus noh teate küll, veitsa muud asjad tekitavad seda, aga pole hullu, midagi teistsugust ja mine tea kas veel mõni selline jõuluõhtu mul üldse tulebki :) Teile kõigile aga rahulikke jõule sinna lumisesse Eestisse!

(Jõuluõhtu rannas)

Päev merel

Täna kell 7 hommikul ärgata oli ikka päris karm. Kui akna eest kardinad lükkasin vaatas sealt vastu selge must taevas ja täiskuu, täitsa öö kohe. Edasi läks kähku, riided selga, pesus käik, hommikusöök ja pidimegi valmis olema. Loomulikult nagu ikka ei läinud meil asi rahulikult vaid Kaspar suutis vanemate toa ukse kinni tõmmata nii, et sinna jäi nende toavõti ja rahakott. Ning see kõik juhtus kuskil 5 mintuti enne seda kui buss meie hoteli eest pidi lahkuma. Noh tegime väärika hilinemise aga napilt bussile saime ja sadamasse meid ikka toodi. Läksime suht suure laevakese peale koos mingi miljoni väikese hiinlasega ja laev pani saare poole teele. Laev ise oli siuke midagi meie kiirlaevade sarnast, sees palju istmeid, neli telekat ja väike ala ka laeva ülemises osas. Peale pooletunnist või isegi ligi tunnist sõitu olime kohal. Seal saare juures veetsime terve ülejäänud enda päeva. Isa ja Kaspar käisid sukeldumas ja meie emaga täitsime pantoonipealset “programmi”. 

(Selle peal tsillisimegi terve päeva)

See seisnes siis: üüratutes kogustes ujuma minemisest, snorgeldamisest, korralikust lõunasöögist, päikese nautimisest (jah päike laustaevas) , jalutamisest ja veelkord ilma nautimisest. Terve päeva veetsime nimelt suuurel pantoomil mis oli rannast kaugemal, ehk siis päris saarel me polnud. Käisime selle pealt mitu korda snorkeldamas, mega sügav oli seega väikesed hiinlased kõik ulpisid päästevestikestes vee sees ja me emaga olime suht ainukesed hulljulged ilma vestideta snorkeldajad. Ujuda oli vägev kalu oli palju ja kõik väga lähedal, nauke nägi igavat ajusarnast koralligi. Lõunaajal jõudsid isa ja Kaspar sukeldumast tagasi siis saime korraliku lõunasöögi ja nad vurasid edasi sukelduma. Meid viis väike kuskilt 10-15 kohaline paat saarele. See oli päeva tippsündmus vist üldse! Nimelt saime mööda rananpromenaadi jalutada, pmst 3 erineva ranna vahel olid need. Liiv oli pea valge ja siidpehme, ning vesi helesinine ja läbipaistev. 

AGA mis kõige lahedam, ühes rannas ujudsid koos kaladega põlvesügavuses vees haid. Ja mitte üks või kaks haid vaid ikka nooo kari haisid. Nad polnud küll mingid hiigelsuured aga nad siiski olid haid. Ujusime koos nendega samas vees, nemad käega katsustavas kauguses, ülikõvvv! Kahjuks peale miljonit väikest hiinlast kes oma päästevestitega jälle põlvesüavusse vette ronisid ja veepudeli seest võetud saia kalakestele toitsid, kadusid ka haid kaugemale ja vee nähtavus halvenes, aga me olime esimesed seal saarel nii, et luky us. Tegelikult terve päev meid üldse poputati ja meile räägiti kõike isiklikult eismesena ja omaette sest me olime vist ainukesed “eksootilised” eurooplased, aga see oli seekord vaid kasuks. Nüüd oleme tagasi hotellis, maa kõigub nagu istuks laevas ja jube paha olla on :D

Väsinud

Uh ära on väsitanud see igapäevane oma tegemiste üleskirjutamine. Pealegi, et kõike ikka detailirohkelt räägitud saaks tuleks üks postitus hiiiglaslik. Aga no eks ma annan enda parima, et ikka võimalikult tihedalt midagi meie tegemistest siin kuuleks. Täna ärkasime varem kui muidu ja see oli juba surm ma ei tea kuidas ma veel homse kella 7’se äratuse üle elan. Käisime siis nimelt merel kalal. Paat ei olnud väga suur, aga ajas asja ära. Mõned kalad saime ka aga kuna nad olid nii pisikesed siis lasime nad merre tagasi. Õnneks täna vedas ilmaga ka, merel oli päikest ja hiljem koju jõudes jagus seda ka edasi, et bassu ääres peesitada.

Esmaspäev

Üks huvitav tähelepanek veel, siin on kassidel kõikidel sabad poolikud. Me pole siiani täpselt aru saanud mis või kes tekitas neile sellised poolikud või tutiga sabad aga päris normaalne see pole. Alguses oli mul päris kahju neist nüüd on vaatepilt juba rohkem tavalisem.

Muidu midagi palju uut ei ole, ilm on pilves ja vahepeal sajab vihma, üritame endale tegevusi leida niipalju kui võimalik. Täna sõime hotellis lõunat ja mõtlesime emaga bassu äärde pikutama minna. Jõudsime minu hotellituppa, vahetasime riided ja pakkisime nodi kaasa ja hakkasime jalutama, jõudsime poolele teele kui tibutama hakkas, peale pika kaalumist kõndisime sama targalt tagasi, sest poleks eriti lahe olnud paduvihma all olla kuskil basseini ääres varju all ja oodata mil see ära lõppeb. Ja no õige otsuse tegime. Saime kuivalt tuppa ja peale 10 minti umbes kallas nagu oavarrest :D

Kõik teed viivad Kaktusesse. Nimelt kohtasime seal täna esimesi eestlasi saare peal. Loomulikult asus nende hotell kaugemal ja nad tulid alles kolm päeva tagasi ja hoopis Soome kaudu, aga ometi oleme samas kohas. Nii, et vat milline kokkusattumus selles restos kohtuda. Kaktuses anti meile Kaspariga ka seekord päkapikumütsid ja jõulumuusika käis. Üldsegi sellest nädalalõpust on asi läinud siin rohkem jõululisemaks. Veel rokem jõulukaunistusi, veel rohkem soodustusi ja veel rohkem jõulumuusikat. Ütleme nii, et siin ei teki seda jõulutunnet vist mitte mingil juhul. Nagu ma aru sain lastakse siin jõululaupäeval ka rakette nii, et asi meenutab pigem aastavahetust vist. Aga eks näis, nats alla nädala jõuludeni aega :)

(Jõulud hotellis)

 Täna sõna otseses mõttes võtsime pilvi, sest päikest ei näinud hetkekski ja puhkasime niisama palmide all. Pärsastõlunal käisime ka sellises kohas nagu Wildlfe park. Nimelt sai seal kõiksugu loomi/linde käest toita. Alustasime suuurte papagoidega kes lendasid täiesti vabalt ja toitsime neid terade ja maisiga käest, toitsime ka viirpapagoisid kes lendasid mitmekesi meie kätele, ja nokkisid kõik teradest puhtaks, edasi nägime veel kitsesid, jaanalinde, ahve, eesleid, parte, kalu ja jäneseid, keda kõiki saime siis käest toita. No kalu mitte muidugi aga enamustele sai täitsa käega pai teha ja miskit hoopis teistsugune elamus. 

(Wildlife pargis)

Ning täna käisime juba selle nädala kolmandat koske vaatamas. Sääred on loomulikult eilsest treppidest täiesti läbi ja sai ka täna ronitud. Aga see kosk oli taas väga mõnus ja eriline sest ta asus täiesti omaette džunglis juba. 

Homme on meil viimast päeva auto ja siis tuleb kaks päeva merel : kalapaadiga ja snorkeldamine/sukeldumine. Aga siiamaani on ilmateade paika pannud ja ainult pilvine olnud seega mina juba lubasin mitte jahedaga laevapealt merre ronida.

PS! Panin ka Kaktusest paar pilti üles, tema postituse alla.

            

Pisut päikest

Täna oli päike liiga minu poolt ja põletas mu rinnaesise täitsa ära. Küll aga olen ma vist meie vähiperekonnast kõige vähem roosam. Igatahes hommikul peale ärkamist läksime bassu äärde peesitama. Alguses ei näinud ma sellel küll mõtet sest taevast katsid vaid pilved. Tegelikult terve päev oligi pilvine aga õnneks siukene vahelduv pilvisus, et vahepeal nägi päikest ka, nii me tiba päikest võtta saimegi. Aga tõdesime seda, et kui kogu aeg oleks lauspäikene siis oleks see kõrvetavalt kuum. 

(Minu katsetused liikuvast veest pilti teha)

Peale päevitamist ja tsillimist seadsime suuna järgmise kose poole. Kaugel ta ei asunud seega saime kiirelt kohale. Kose juurde viis trepp kuskil 600 astmega, ütleme nii, et päris ära väsitas :D agaa õnneks ootas üleval kosk ja väikesed jõekesed/bassukesed kus sai ennast sinnajõudes jahutada. Ja nii me seal päris pikalt aega veetsimegi. Tegelt selles kohas suurt koske polnudki vaid siuke väike kivine jõeke. Kaspar ja isa käisid ujumas, ma üritasin igasugustest vaadetest pilte teha ja niisama nautisime. 

(Minuarvates mõnus pilt meie merelõvidest)

Pärast poolel teel alla saime minna koske altpoolt vaatama, et kuidas vesi ülevalt langeb, vot see oli vägev. Kui oleks vihmaaeg olnud siis oleks see kõik veel veerohkem olnud. Peale  seda sõitsime linnakesse sööma. Väike armas koht ranna ääres, poekesed mõlemalpool teed. Jalutasime päris kaua ja peale pikka otsingut leidsime ühe söögikoha, India restorna, toit oli kellel liiga vürtsikas ja kellel liiga mage, igatahes sinna rohkem ei lähe :D

Kaktus

Tahaks rääkida ühest söögikohast nimega Caktus. Ema teadis juba enne siia jõudmist, et meie hotelli lähedal pidi olema hea ja odav koht. Kõik inimesed on seda kiitnud ja väitnud, et palju parem seal söömas käia kui hotellis. Käisime siis seal meiegi kohe esimesel õhtul siia jõudes. See asub tõesti täpselt otse meie hotelist ületee ja seega kaugele pole minna. Ütleme nii, et välimuselt ta mulle muljelt just ei avaldanud, kümme posti püsti panud ja katus nende kohal. Lauad ja toolid suht eirnevad ja hea kui viltusel õuelaual klaas peal seisab. Terve pruun puulagi on kriidiga täis kirjutatud külastajate tervitusi, soove ja kuupäevi. Ning restorani “seinte” ääres ripuvad külaliste erinevate riikide jalgpallisärgid, no selline tõeline kohalik koht. Teenindajad on kõik mehed ja kolm neist on eredamalt silma jäänud. Üks pikema juuksega tõõmu on ilmselt omanik, õhtuti teda me teenindamas ei ole näinud, aga väga sõbralik ja kui ainult mõned külastajad on siis on ka tema laude teenindamas. Inglise keel on tal ka väga korralik, ei teagi mis maalane ta olla võiks. Siis teine teenindaja veitsa vähem meeldejääva välimusega aga ka vägagi sõbralik. Miks ta aga meil meeles on, esimesena kui me sisse astusime mõistis ta et me oleme midagi skandinaavia kandist ja rääkis meiga soome keeles. Viskab kogu aeg nalja ja tema põhi lause on Häppy Häppy, ta ütleb iga asja peale seda. Uskuge mind, see lihtsad jääb külge, kui vend seda su juures olles ainult korrutab. Kolmas mees kes väga teeninudsega ei tegele on omamoodi, vanemad ütlevad et pisut pedant. Ta on meilt tellimusi võtnud ja selle unustanud kuid vahel ka paar jooki ikka lauda toimetanud. Ta tegeleb salhvrättide pakkimisega, soolatopside lauale panemisega ja sellise nipetnäpetiga. Aga kõike mis ta teeb teeb väga hoolega, kõik peab korras ja sirgelt olema. Mul temast isegi veitsa kahju. Igatahes meie oleme Kaktuses nüüdseks juba 3 korda käinud, iga päev õhtust söömas, mitte tahtlikult aga juhtunud nii. Eile jõudsime suht hilja mingi 8 paiku äkki, siis oli koht nii full kui olla saab. Ootasime teeninudst ja toitu ja kõike mingi tund. Okei see ajas kurjaks. Aga hinnad JA toit see eest on superluks. Täna meil läks õhtusöök nelja peale kuskil 250.- maksma. Mis sisaldas ka alkot näiteks. Igatahes jap õhtutundidel teatud ajal pole mõtet sinna ronida, liiga ülerahvastatud, aga täna olime näiteks pmst ainukesed kliendid. A ja mis fun, alati saame lõpus arbuusi, tasuta ;) Ning nüüdseks kaks korda on meile peale söömist lauda toodud need nutimängud vms. Vaadake need mille peab lahti arutama konksu vms küljest. Nii lendab ikka aeg kiirelt ja ei märkagi, et oled kohas veel pool tundi aega veetnud. Vot igatahes kui satute Malaisiasse Lankgawi saarele Holiday Villa hotelli siis soovitan soojalt minna Caktuse restorani :)

Täna rikkus pilves ilm minu ideaalse plaani päikest võtta ja sellega ka tuju tõsta. Seega suht peale hommikusööki sõtitsime saart avastama. Kõigepealt käisime meie hotelli lähedal asuvas asulas Waterworldis. See oli nagu ikka erinevate akvaariumitega täidetud ja meie jaoks midagi uut polnud, aga hea ajaviide siiski. Siis seadsime suuna saare teise otsa, kuhu sõidab maksimum 30 minutit. Saar on nii pisike, et siin pidi väidetavalt ainult 80km teid olema ja no tõsi ka, tegime täna seigeldes saarele ringi peale. Igatahes teise saare otsa jõudes tsekkisime kõigepealt mõned teeäärde jäävad rannad üle. Siin need rannad väga ilusad, pikad heledad liivaribad, palmid seal ääres, üle mere väikesed saarekesed jne. Jama aint, et ilm oli kole ei saanud kuskil peatuda ja pildid pole ka nii säravad pilves ilmaga. Ning teine asi mis me siin olles kolme päeva jooksul oleme avastanud, siin hägune vesi. Või no normaalne aga mitte midagi helesinist sillerdavat ja läbipaistvat. Ega me täpselt ei teagi kas asi aastaajas või hoovustes või siin ongi nii.

 Mis mul tänasega veel meenus siin on ilgelt palju metsikuid ahve. Nad on igalpoo. Teeääres ja tee peal ees autoga sõites, siis käisime ühel käsitöö näitusel/laadal ja seal lähedal hoonete tagaoovis puudel jne. Aga nad pidid olema agressiivsed ja röövima toitu ja kõike ahvatlevat, nii et pole sõbralikud. Aga midagi hoopis teistsugist meie loodusega võrreldes. Täna oli meil teepeal veel hiigelsuur iguaan või mingi sisalikuline, no ikka reaalselt suur ning eile oli meil korralik madu teel, fuiii :D Peale ringi seiklemist ja ilusate kohtade avastamist läksime ühte kõrget koske vaatama. Jõudsime vaevu üles kose juurde ronida ja ühe pildi klõpsida kui hakkas vihma sadama. Suutsime pool teed mäest alla ronida kui tuli nii hull padukas alla, et kuivaks jäämine oleks võimatu olnud. Pmst see vihm ei jäänudki enne õhtut järele ja saime autosse joosta ise läbimärjas saades, siis autos lirtsusdes, nats kuivades ja siis sama niiskelt sööma minnes. Õhtu veetsime autoga korralikku keskust otsides, et toidupoest eksootilisi puuvilju ja muud huvitavat osta. Kuna puuviljad polnud seekord ahvatlevad jäid need ostmata küll aga saime soolaseid küüslauguube, vürtsikaid kõrvitsaseemneid, vaniilje cocat mis nüüdsest mu lemmik ja sääsetõrjet, sest ma tänase ööga üleni ära söödud moskiitode poolt.

Mis homne toob, ei oska veel öelda, loodame, et ilm on seekord minu poolt.

Niisama

Hotelli toad pole siin just parimad aga ajavad asja ära. Tegelt ainuke mure mis mul siin sellega ongi on see, et öösel on  konditsioneeri pärast niii külm magada ja teiseks see asjandus ürgab nagu oleks kuskil laevas vms, öösel üles ärgates ma ei saanud arugi kus olen ja siis olid raskused magama jäämisega :D ja välja lülitada ka ei saa ju sets siis hakkab palav. Rand muidu on meil kahe sammu kaugusel ja see on eriti mõnus. Hotelli ala on suht suur sest siin on nagu kaks hotelli koos ja võime mõlema hotelli aladel käia ja teenuseid kasutada. Internett on siin meil tasuline aga õnneks saan olla ka läpakaga oma toas netis. Iseasi kui kiire see asi on. Nüüdseks oleme natuke ümbruskonnaga tutvunud, auto rentind ja ka kaugemale saart avastama sõitnud. Saar on mõnusalt roheline ja suht vaikne, sellesmõttes, et pole ülerahvastatud ega mingi igas rananribas miljon inimest. Sooja on meil siin mingi 30 ja õhk on suht niiske. Alguses on sellega see, et pole nagu õhku mida hingata aga lõpuks harjub ära. Ja soe on hilja õhtul ka, ei mingeid pikki riideid, muidu on läbiimbunud tunne. Ilm ise on siukene, et päevas jõuab kõik ära näha. Päikest, pilvi ja vihma. Aga tegelt see ongi mõnus, sest vihm jahendab veitsaks ja kogu aeg päike lagipähe ajaks hulluks.

(Vaade hotelli aknast)

Esimene õhtu Singapuris

Eile õhtul istusime Tallinnast lennuki peale mis viis meid Frankfurti ning sealt edasi juba järgmisele lennukile. Lend Singapuri oli kuskil 11,5 tundi. Lennuk polnud kahjuks nii superluks, et igal ühel oleks olnud eraldi ekraan kust filme vaadata aga ei kurda sest enamus ajast üritasime siiski magada. Kohale jõudes olime kaotanud oma elust 6 tundi ja siin oli juba õhtu. Tulime hotelli panime asjad ära ja läksime jalutama. Seiklesime kokku mingi 4h vähemalt. Käisime linna mingit sümbolit (pildil) vaatamas ja keskuses igalpool ning üldse haarasime lennult kõike mida sai. Jube palju oli vaadata ja arhidektuur on siin väga põnev. Päeval kui lenujaamast hotelli sõitsime nägime valges ka nats linna, hästi ilus roheline on siin kõikjal. Palju pargikesi ja puid igal pool. Homme enne järgmisele lennule istumist üritan teha pilte päevases valguses ka linnast. Aga jap peatume siin ühe öö ja homme päeval lähme lennukile, et sõita Lankgawi saarele, kus veedame ülejäänud oma puhukse.

Nats huvitaat veel, et siin on keelatud sisse tuua suitse ja närimiskummi. Enne maandumist hakkasin oma nätsu loomulikult helikiirusel nätsutama. Õnneks mingit hullu kontrolli polnudki. Aga näiteks toidupoes niipalju kui vaatasime siis suitsupaki hinnad on alates 90 kroonist kuni noh 130 kroonini äkki. Six pack maksis mingi 160 krooni, mis teeb ühe õlle hinnaks kuskil 26 krooni, et jap kallis lõbu siin. Kuigi ülejäänud asjad poes olid enamvähem hindadega. Voot.

Aga kuna homme rõõmsalt varakult üles, et jõuaks enne lendu ikka päevavalges ka linna imetleda pean nüüd magama kobima. Eestiga meil kogunisti 6h ajavahet, seega siin viimane aeg magama minna. Läbipäevil selgub siis kuidas meie püsivas kohas internetiga lood on, Adios amigos.

Kuu aja pärast sõidan ma Malaisiasse. Päike, puhkus ja soojus, mmm....