Kino

Kuna tänase päeva põhiürituseks jäi minule kinoskäik siis pilte tänest pole ja suurt midagi muud rääkida polegi. Enne kino käisime Mehhiko toitu söömas ja see oli päris hea. Enne kino käisime mingis suures poes mis meenutab pisut meie Prismat ja muud sellist aga veel suurem ja rohkem vist tarbeesemeid kui toitu. Igatahes seal nägin 3 dollarilisi tenniseid mis jäid silma ja ühte raamatut mille autor oli sama kes on Videviku saaga raamatud kirjutanud. Kuna seda Eestis näinud ei ole sis mõtlesin, et ehk soetan endale hiljem. Aga midagi ostma me ei hakanud. Edasi läksime kinno. Vaatasime filmi Seks ja Linn 2. Mulle film meeldis. Sai palju uut mõtlemisainet ja nägin selle enne ära kui kodus seda kõik näha saavad.

Kinost aga niipalju, et kinopilet on kuskil samas hinnaklassis nagu meilgi. Küll aga saab seal kinopileteid ükshaaval osta mis on huivtav. Ning seeõttu kohad valitakse ka alles saali jõudes. Nagu meil mõned väliüritused. Et jõuad ja siis vaatad kus istud. Ma Eestis väga ei kujutaks seda ette, siis peaks 1h varem tulema et head kohad saada sest rahvast käib palju. Muud erinevust ma väga ei pannudki tähele kinos.

Juba mitu päeva on mul olnud peas mõte mida pole kirjutanud. Nimelt siia jõudes mõtlesin, et mis jutt see on, et Ameerika noored palju sõnumeid saadavad. See pidi siin lausa hullumeelsus olema. Esimesed päevad ma seda ei tähendanud aga nüüd. Jestas. Mul juba 100 näiteid selle kohta. Täna üllatas mind eriti. Jõudsime kokkusaamispaika kell 2. Ning tüdruku sõbrannat polnud ja ta saatis sõnumi. Kas poleks olnud kergem helistada ja võtta kõne need 3 sekundit. Põhiliselt jep neil kou aeg mobiil käes ja näpud käivad. Sõnumite saatmine on siin tõesti Hullumeelsus.