Ma ei kujuta ette mitu tundi ma juba reisinud olen aga õnneks on suurem osa nüüd juba seljataga. Mõtlesin enne õudusega, et kui igav ja tüütu tagasisõit tulla võib. Siis tahaks küll otse paari tunniga koju.
Igatahes hetkel olen NY lennujaamas ja ootan oma viimast lendu LA'sse. Kui küsida kuidas ma ennast tunnen, siis ikka parajalt väsinult. NY'i maandudes avanes mulle kaheltpoolt akendest võrratu vaade. Nimelt ühelpool üüratult palju eramajakesi roheliste aialappidega ja teisest aknast linna siluett, koos oma pilvelõhkujatega, suurte siladedega üle vee, (ilmselt nägin vabadussamba ka ära aga kaugeltkaugelt) no siis ma teadsin, et ma olen õiges kohas ja paremaks minna ei saa. Kuigi see oli pelgalt linn mida ma ka kaugelt nägin siis no vaade võttis sõnatuks. Vahel sellistel hetkedel on kahju, kui kellegiga seda jagada ei saa, aga seda leevandabki kirjutamine.
Hetkeks kõik. Lähen tuulan natukene lennujaama peal. Oleks kena peale miljon tundi korra pilt peeglisse visata ja siis vb midagi kõhtu pista. Äkki saan mõne pildi ka. Vot see oleks alles vahva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar