Teretulemast Nizzasse!

Meil on emaga traditsiooniks saanud igal kevadel/suvel käia väikesel linnapauhkusel. Ja mis saaksi toredam olla kui suurepärase kaaslasega ilusaid kohti avastada. Sel korral polnud valik nii krege just seeetõttu, et konkreetset linnasoovi meil ei olnud. Aga käidud kohtadesse ei soovinud me minna ja kuna minul on alati Nizza üheks salajaseks sihtpunktiks olnud siis lõpuks nii läkski, et aprilli lõpus meid väike reis Nizzasse viis.

Sõit hakkas väga vara hommikul Tallinn-Amsterdam marsruudil. Ning tunniajase ümberistumisega olime juba Amsterdam-Nizza lennul. Olgugi et lendude vahel oli vaid tund mis on üsna lühikene aeg siis läks meil kõik väga plaanipäraselt ja jõudsime mõlemale lennule ilusti. Nüüd on võimalik Nizzasse ka otselennuga minna kuid sel korral mind see ümberistumine kohe üldse ei häirinud. Pigem olid just lennud lühemad ja ei pidanud pea neli tundi järjesti istuma.

Nizzasse jõudsime me kuskil 11-12 paiku päeval. Sealt edasi pidime leidma bussi mis meid juba kesklinna poole viiks kus ka meie hotell asus. Bussi leidmine ei olnud väga keeruline kui siin tuleb arvestada sellega, et bussis peab kindlasti täpne raha olema sest esialgu pidime me täpse raha puuduolekul bussist maha jääma. Õnneks oli bussijuht ikka lahke ja viimastena meid peale lubas. Sõit linna keskmesse ei võtnud kaua aega ning kuskil 30 minutiga olimegi kohal. Natukene pidime tänavate vahel seikleme ja leidsime hotelli üles. Kuna hotellituppa saime alles kella kahest siis jätsime oma kohvrid sinna ja läksime linna avastama. Meie hotelliks oli väga mõnus Mercure Nice Centre Grimaldi Hotel. Meil vedas ja broneeritud toa asemel saime suurema toa, kus oli rohkem ruumi ja kohvimasin ning erinevad lisad. Minule antud hotell väga meeldis. Just disaini poolest oli ta pisut huvitavam kui traditsioonilised hotellid.

Meie hotellile väga lähedal asus jalutajate tänav mida mööda me siis jalutasimegi. Seal kõndides jõudsime suurele väljakule kus esines üks kõige parema häälega meeslaulja, keda ma eales kuulnud olen. Kui olime pisut head muusikat nautinud siis jalutasime edasi purskaevude poole mis ka antud platsil asusid. Ning lõpuks jõudsime välja turule mis tolleks päevaks juba suleti. Enne hotelli tagasi jõudsmist tegime esimese lõuna Nizzas mis tegi meile selgeks, et väheke suuremate hindade eest saab siin ka palju suuremad portsud mida ei pruugigi ära jõuda süüa.

Hotellis me pisut värskendasime ennast ning läksime linnapeale edasi jalutama. Meie tee viis meid promenaadile mis peaks olema Nizza suurim vaatamisväärsus ning promenaadilt edasi jalutasime ühe mäekese poole mille ülevalt ilusaid vaateid näha sai. Üles sõidsime me liftiga sest tolleks päevaks olime juba liialt palju maha kõndinud. Mäe tipust avanes tõesti kaunis vaade kuid kahjuks oli meil pisut sudune ilm ja väga selgelt pilti me ei näinud. Mäe teisel poolel nägi vaadet Nizza sadamale mis oli ka väga ilus. Alla otsustasime me jalutada. Kuid kuna mäe tipust nägime surnuaeda mida ema soovis näha siis proovisime alla jalutada tesit teedpidi kui tulime. Peale suuremat seiklemist puude ja tänavate vahel leidsime me suht juhuslikult surnuaia üles. Seesugust surnuaeda nagu me seal kohtasime ei olnud ma varem näinud. Iga haud oli nagu kunstiteos, erinevad kujud, inglid, pildid jne. Väga huvitav vaatepilt. Kahjuks olid aga minu jalad suht alla andnud tolleks õhtuks seega palju jalutada me ei jõudnud ning pealegi pandi surnuad ka kinni. Tagasi jõudsime me hoopis vanalinna kus me veidike rohkem räämast majade vahel jalutasime. Õhtu lõpuks tegime me veel esimesed Nizza kokteilid ja väga väsinuna maandusime hotellis. Kuna antud päev oli meil alanud oii oii kui vara.