Indiaanlased

Ühel hommikul sõidsime indiaanikülla. Tee oli sinna üsna pikka ja käänuline, kõigepealt tükk aega bussiga loksumist mööda külateid ja siis edasi kanuudega. Kanuud olid suuremad kui meie neid teame, need mahutasid kuskil 16-20 inimest. Tehtud ilmselt suurtest ahvileivapuudest ja taga mootorid. Meid sõidutati veidi aega mööda jõge mille kallas oli väga ilus, ümberringi vihmametsad ja lokkav loodus. Lõpuks jõudsime kohale külasse mille nimi on Parara Puru, see pidi tähendama palmirahvast. Külas elab kokku 79 inimest ja kokku on seal 20 peret. Külas on kool mida parasjagu ehitati ja seal õpetatakse lastele veidike inglise ja hispaania keelt. Omavahel suhtlemiseks kasutavad aga oma keelt. Nende majad kujutasid endast toigaste peal olevaid katsetusealuseid. Ilma seinteta ja mingisuguse sisustuseta, vaid paljas põrand. Meeste põhiliseks riietuseks on pärliseelik, ja naistel seelik mis on värvilisest riidetükist üle piisa seotud ning müntidest tehtud rinnahoidja / pluus.

Kohapealt sai osta nende tehtud käsitööd. Põhilisteks asjadeks olid punutud kausid, taldrikud ja vaasid ning puust või pähklikoorest nikerdatud kujukesed. Müügiks olid ka erinevad käevõrud, maskid ja kaelakeed. Asjadel olid seal hinnad sellejärgi kaua ühe või teise asja valmistamiseks aega on kulunud. Kui maksis 5 dollarit siis oli asi võtnud aega 5 tundi, kui 25 dollarit siis 25 tundi jne.

Kui me kohale jõudsime siis tehti meile väike tutvustus nende kultuurist ja kommetest. Lisaks mängiti meile muusikat ja tantsiti. Peale seda pakuti meile süüa mis oli üks minu elu huvitavamaid ja väga maitsvamaid elamusi. Meile toodi banaanikoore sees praetud kala ja küpsetatud banaanid. Kala maitses meeletult hästi ja see küpsetatud banaan oli ka midagi uut ja huvitavat. Need olid tehtud väikestes lõikuteks ja niimoodi küpsetatud et väljast suht kõva ja seest pehme. See oli üsna mage arvasin et magusam. Peale pikka mõtlemist võiksin seda kartuliga võrrelda, päris sarnased, paneks soola ka peale ning super. Kogu toitu sõime kätega ning magustoiduks olid puuviljad. Terve seal olemise aja oli võimalik nende käsitööd uudistada ja endale soetada. Meiegi ostsime nii ühte kui ka teist. Indiaanitüdrukutel sai lasta endale tattood teha. Värv oli kokku segatud looduslikest taimedest, ning see pidi sääski eemale peletada. Näiteks kui külla sünnib laps siis nemad tehakse alati tatoodega kokku ja lapsed tõesti olid seal väga täis joonistatud. Mingid erilised pildid need polnud vaid pigem erinevad indiaanimustrid.

Veidi aega saime ka külas veel ringi jalutada ja siis oligi juba taas aega lahkuda sealt. Väga huvitav oli igatahes ja mul heameel, et seal vaatamas käisime. See oli hoopistükis midagi teistsugust vahelduseks. Meie võrdlesime seda veidikene Vabaõhumuuseumiga mis meil endil Eestis on.