Roheline Kanjon

Otsustasin siis tänasest teha täpse ülevaate, et kõik selle nädala sündmuste postitused nii igavad poleksid. Päev algas varakult nagu ennem jõudsin vist mainida. Nimelt kell 8 pidi meile buss järgi tulema seega kell 7 oli äratus. Noh ja teadagi keset paradiisi olles ei taha kuidagi nii vara ärgata sest paradiisi meenutaks see kõik ikka siis kui saab magada ka nii nagu tahtmine tuleb. Õnneks siin midagi eriti sättida ei tule ja nii me vurasime kiiresti homikust sööma ja juba enne kaheksat istusime bussis sest see jõudis varem ja erinevalt viimasest ekskursioonikorrast oli meil olla au esimesed kellele buss järgi tuli. Otsustasime istuda täpselt giidi taha, et ka natuke infot kõige kohta kuulda. Seejärel noppisime kõik inimesed hotellidest kiirelt peale ja sealt edasi kohe kanjonisse. No see võttis kuskil tund aega aega aga õnneks meil on väga tore giid ja imekombel ma viitsin ja tahan seda kõike kuulata mis ta räägib(ja see on veel pealekauba väga põnev) ning need bussisõidud lähevad lausa lennates kui ta midagi uut ja huvitavat räägib. Nii esimene peatus oli meil vaateplatvormil tammile. Seal oli juba nii võrratult ilus vaade, et ei oleks nagu rohkem osanud oodatagi.  Edasi oli vaid paar minutit sõita ja siis läksime laevadele. Neid oli seal vähemalt mingi 6 ja kuna meie paat oli viies(lucky us!) pidime läbi kõikide eelnevate paatide kõndima, lõbus kas pole :D ei tegelt polnud hullu midagi. Läbi oli meil plaan siis sõita suurest kanjonist ja väikesest. Algse plaani kohaselt pidime väikesesse minema, siis ujumise peatuse tegema, siis sööma minema, siis suurde kanjonisse ja siis ujuma ja kodu tagasi.

Meie vahva kapten otsustas kõik ristivastupidi teha ja nii me alustasime suurest kanjonist. Aga see oli ka väga tark tegu esiteks sellepärast et kõik teised paadid vurasid teisele poole ja teine põjus tuleb veitsa hiljem. Noh nagu me kõik teame siis me pole iial nii osavad kirjeldama mõnda ilusat vaadet, loodusnähtust, tundeid vms. Ja paraku ei ole pilt ka piisavalt vääriline seda kunagi kirjeldama. Aga jah vaade oli sõnatuks panev, imeline, lihtsalt super... Suur kanjon oli 7km pikk ja lõpust lihtsalt enam edasi sõita ei saanud. Seal oli ka näha kaljuseest tulevat vett. Oijah seda kõike raske seletada, eriti kirjutada sest ma pole parim kirjutaja. Kindlasti pildid ütlevad rohkem. Vesi oli seal väga ilus sinine, paistis läbi, kaljud ulatusid kahel pool meie ääres mitmete sadade meetrite kõrgusele ja kohati oli näha vanu vee sees kunagi kasvanud raagus puid. Kogu see vaatepilt oli väga müstiline.

Peale suurest kanjonist välja saamist sai ujuma minna aga kuna vesi oli üsna külm(mingi 20 kraadi :D) siis ma otsustasin mitte minna sest mu tervis jälle halvenenud ja märjaks tegemine ja tuuletõmme oleks asja ainult kahekordistanud. Ning peale seda viidi meid sööma. Sellest pole midagi erilist kirjutada, söök nagu igalpool ikka, küll aga sõime kala, see oli miskit positiivne üllatus. Peale tunnikest söögipausi suundusime taas laeva ja sealt edasi väikesesse kanjonisse. Nii ja nüüd see aga nimelt veetase on liiga palju langend(10m) et ei saanud sinna sisse sõita. Õnneks see ei pidanud midagi nii erilist olema ja ainult 200m pikk. Peale seda juhtumit oli taas ujumispaus ja siis juba tagasi busside juurde. Miskitpärast olin ma peale seda kõike nii väsinud, et enamus õhtu veetsin niisama hotellitoas olles ja vaid korra söömas käies.

Igatahes ma olen väga rahul, et selle ekskursiooni kasuks otsustasime ja giidil tõesti oli õigus, see on üks kõige romantilisemaid ekskursioone mida saab Türgis valida...Ausaltöeldes poleks arvanud küll, et Türgis olen kui seal sõitsime :D

Pildid muidu seal olevast vaatest aga teisel pildil on näha milliste laevakestega me vee peal sõitsime. Ning ühel pildil mina paadis, et te täiesti igavusse ei sureks ainult loodusvaadete vaatamisega :D Ja vabandan, et seekordsed kõik reisipildid pole kuigi head ja töötlemata, ma lihtsalt pole vaevunud seda siin tegema.